Hillar Palamets kirjutab oma raamatus “Lugusid toonasest Tartust” hansakubandusest järgmist: (lk 30)
Hansa liidu kooseisus kujunesid Tallinnast ja Tartust Euroopas tuntud kaubalinnad, eelkõige transiitkaubanduse keskused. Siia toodi kalevit Flandriast ja Inglismaalt, käsitöösaadusi Põhja-Saksamaalt, kanget õlut ja magusaid veine, idamaiseid vürtse ja hiljem ka rasvaseid soolaheeringaid. Eriti tulusaks kujunes kauplemine soolaga. ---- Rukist vahetati soola vastu vahekorras: üks mõõt rukist= kaks mõõtu soola.
Novgorodist viidi Tallinna ja Tartu kaudu läände eelkõige karusnahku.---.Veel toodi Novgorodist vaha ja mett, lina, kanepit ja loomanahku.
Liivimaa linnadest oli just Tartul kõige parem ühendus Pihkvaga ja sealtkaudu Novgorodiga. Seda enam, et traditsiooniline veetee - Soome laht –Neeva jõgi- Laadoga järv- Volhovi jõgi oli sageli ohustatud Vene-Rootsi piiritülide ja mereröövlite (vitaalivendade) tegevuse tõttu. Teekond läbi Tartu oli küll pikem, see-eest tunduvalt ohutum. Pealegi oli keskaegsel Tartul Emajõe ja Võrtsjärve ning lääne poole jäävate jõgede kaudu ühendus Pärnu ja merega.
Vene kaupmehed saabusid Tartusse kas laiapõhjalistel lotjadel või talvel regedega. Tartus kujunes välja omaette Vene linnaosa- ida poolt tulnud kaubahärrade alaline peatuskoht kahe ortotokse kirikuga: üks Novgorodi teine Pihkva kaupmeeste tarvis.
Hansa liidu õitseajal, 14 sajandi teisel poolel, kasvas Eesti hansalinnade mõju Venemaaga kauplemises. Novgorodis asunud hansakontori, mis kandis Peetriõue nimetust juhtimine koondus ikka enam Tartu ja Tallinna kätte.Ohtlikel aegadel stis Peetriõu oma kassa, pitsati, skraa (põhikirja ja arhiivi varjule just Tartusse kui kõige idapoolsemasse hansalinna.
Lk 34: Üks pruut sõidab läbi Tartu
Tallinnast sõitis Sofia (Moskva suurvürst Ivan III pruut) oma kaaskonnaga pikas vooris edasi Tartu, kus teda oli pidulikult vastu võtmas Vene vürstide esindus. Pruut asus koos saatjatega lotjadele, mida 11.oktoobril 1472 tervitas Emajõe suudmes Pihkva laevastik.
Kaasavarana tõi Sofia Moskvasse kaasa Bütsantsi vapi- kahepäise kotka, mille üks pea vaatab itta teine läände. See kotkas on praegugi Vene föderatsiooni vapil.
|
